Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise kord

Aluseks on võetud haridus- ja teadusministeeriumi 10.augusti 2005. a määrus nr 24

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1)Määrusega sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

(2) Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr 18 “Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused” ja 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 “Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord”.

§ 2. Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise kord) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatud.

(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord” koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 3. Hindamise eesmärgid

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.

§ 4. Hindamisest teavitamine

(1) Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

(2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus avalikustatakse kooli kodulehel.

(3) Õpilasel on õigus saada klassijuhatajalt või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks arvestusel nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Õppeveerandi või kursuse arvestuste sooritamise aeg kooskõlastatakse õpilastega.

(4) 10. ja 11. klassi õpilastele korraldab kool ühes õppeaines üleminekueksami.

(5) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi vastavalt §-s 6 sätestatule.

(6) Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega puudulik (nõrk) või arvestus on jäänud sooritamata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või arvestuse sooritamiseks vastavalt järelvastamise graafikule.

(7) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavalt suulist vastust (esitlust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.

§ 6. Hinded viiepallisüsteemis

(1) Hindega “5” (“väga hea”) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemust), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “5”, kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega “4” (“hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “4”, kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega “3” (“rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “3”, kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega “2” (“puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “2”, kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) hindega “1” (“nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “1”, kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

§ 7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastmehinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

§ 8. Kokkuvõttev hindamine 3. kooliastmel

(1) 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines sooritatud arvestuste- ja aastahindega.

(2) Kui õppeaine arvestuse hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud perioodi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

(3) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

§ 9. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes

(1) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt arvestuste-, kursuste- ja kooliastmehindega. Kursuse- või arvestusehinne pannakse välja antud perioodi jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaines 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.

(2) Kui kursuse- või arvestusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud perioodi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

(

3) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle,pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

3. peatükk

KÄITUMISE HINDAMINE

(1) Õpilase käitumist hinnatakse ainult 3. kooliastmes.

(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

(3) Käitumist hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” ja “mitterahuldav”.

4. peatükk

HINDED JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

§ 9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

5. peatükk

ÕPILASE TÄIEMDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§ 12. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas.

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu

.

(4) 3. kooliastmes võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

§ 13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellel on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

(4) Õpilaste järgmisse klassi üleviimise tingimused ja kord gümnaasiumiastmes sätestatakse kooli õppekavas.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 14. Määruse rakendamine

(1) Kool viib oma kodukorra käesoleva määruse § 4 lõikega 1 kooskõlla hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks. Kuni § 4 lõikes 1 nimetatud teavitamise korra sätestamiseni kooli kodukorras teavitab õpilast või tema seaduslikku esindajat koolis kehtivast hindamise korrast klassijuhataja.

(2) Gümnaasiumiastmes pannakse kursusehinnete alusel kooliastmehinnete asemel välja aastahinne:

1) 2005/2006. õppeaastal 11. ja 12. klassi õpilastele;

2) 2006/2007. õppeaastal 12. klassi õpilastele.

(

3) Lõikes 2 nimetatud aastahinnete osas kohaldatakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 ning § 9 lõigetes 2 ja 3 kooliastmehinnete kohta sätestatut.

§ 15. Määruse muutmine

Haridusministri 29. mai 2000. a määruse nr 14 “Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord” § 6 sõnastatakse järgmiselt:

“§ 6. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üleviimisega

Õppenõukogu:

(1) otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;

(2) otsustab, millises gümnaasiumiastme klassis jätkab õpinguid põhihariduse baasil tegutseva kutseõppeasutuse pooleli jätnud õpilane;

(3) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigi koolis õppinud õpilane.”

§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 14 “Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Määruse jõustumine

Läbi arutatud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõukogus 31. augustil 2005 ja kinnitatud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 72-k 31. augustil 2005.

Käesoleva määrus jõustub 01. septembrist 2005.